Puuhooldus
Puuhooldus kui ka mitte midagi tegemine ehk hooldamata jätmine mõjutavad puu eluiga oluliselt. Hooldamata puule võivad saatuslikuks saada nii liigile sobimatud valgustingimused (nt kasvamine liiga tihedates gruppides või grupi vale liigiline koosseis) kui vale kasvukoht. Mõned puuliigid on eriti tundlikud veereziimi muutuse suhtes. Oskusliku hooldusega on võimalik enamikku neist kahjulikest mõjudest vältida.
Noores eas õigesti hooldatud puude hilisem hooldusvajadus on nende hilisema elukaare jooksul üllatavalt väike. See omakorda tähendab ka väiksemaid kulusid.
Kuidas tekivad ohtlikud oksad?
Kui aastakümnete tagustele tegemata jätmiste tulemusel on puul sissekasvanud koorega teravnurga all tõusvad ja proportsioonitult jämedad oksad või eemaldamata jäetud konkurentlatv, siis on puu edasisse elukäiku juba sisse kirjutatud ühel hetkel saamaks ohtlikuks puuks. Sama tulemuseni võib viia valgustingimuste eest mitte hoolitsemine, mille tulemusena on puude võrad sageli ühepoolse ehituse ja raskusega.
Sellistel puudel tekib sageli möödapääsmatu vajadus teha liiga jämedate okste lõikust. Suured lõikehaavad aga ei parane ning on suurepäraseks sisenemisteeks puitu lagundavate seente eostele. Hooldamata puudele võivad saatuslikuks saada ka tormituuled, mis murravad puid üksteise peale või tekitades suurte okste murdumiselt suuri rebendeid, mis jällegi on seeneostele lihtsaks ligipääsuks lülipuidule.
Arboristikaga on Eestis tegeletud viimased napid 20 aastat ja pimedal nõukogude ajal, kui lõigati linnade kaupa puid lihtsalt postideks, ei tahetud puittaimede talitlusest ja hooldusest midagi kuulda. Seepärast tuleb täna sageli langetada otsuseid halbade ja väga halbade lahenduste vahel ning teha kompromisse puu turvalisuse, ilu ja järelejäänud eluaastate vahel.
Tahan puud madalamaks saada. Puuhooldus aitab?
Lootust, et lõigates puu kõrgusest pool maha saab suurest puust väike, nimetatakse latvamiseks ehk tulbastamiseks. Ikka ja jälle küsitakse arboristilt seda teenust, kuid kahjuks oleme pidanud keelduma. Sagedasemad küsimised on tulnud endistest suvilarajoonidest seoses päikese terrassile mittepaistmisega ning vahest ka mereäärse maja omanikult, kes soovib taastada veel 10 a. tagasi olnud merevaadet.
Aga miks siis ei saa? Suuremale enamusele meil kasvavatest puuliikidest tähendab ladva maha lõikamine surmaotsust pikemas perspektiivis. Suure koguse lehemassi eemaldamine tähendab puu juurestikule toitainete vaegust ning nende kärbumist. Vähenenud juurestik aga ei suuda enam puud toita vee ega selles lahustunud mineraalainetega ning tulemuseks on puu elujõu järk järguline vähenemine. Linnade (nt Paldiski, Kohtla-Järve, Narva jt) tänavapildis on selliste puude kuivamine igapäevane nähtus.
Tulbastamine tekitab ka suured lõikehaavad, mis ei parane, ning on heals kasvukohaks puitu lagundavatele seentele ja sealt edasi mädaniku tekkele. Eri puuliigiti on see erinev, aga proovipuurimiste tulemusena on kindlaks tehtud, et sellisest lõikekohast liigub mädanik mööda tüve allapoole 7..15 cm aastas. Mädanik, olles ühel päeval jõudnud juurteni, hakkab ohustama kogu puu seisukindlust ning sedasi oleme ise tekitanud ohtliku puu. Sageli murduvad sellised puud juba poole tüve pealt või tüvi lõheneb pikkupidi ning osa puust variseb „täiesti ootamatult” näiteks kõrval pargitud autole.
Nii mitmelgi korral oleme just vanemaealistelt klientidelt saanud visiidi lõpetuseks hinnangu: „Arborist on loll ja ei tea midagi”. Oma väite tõestuseks nendivad nad lõppsõnas, et nõukaajal tehti kogu aeg nii ja kõik puud ajasid uued „oksad” koos lehtedega külge ..ei midagi ohtlikku. Püüame iga visiidi käigus lahkesti jagada kliendiga oma teadmisi aga kui peale kolmandat selgitamise ringi inimene ei ole nõus oma arvamusest loobuma, siis tuleb saba jalgevahele tõmmata ja kõrvad lontis lahkuda.
Läheb siis roheliseks, tulevad uued oksad?
Jah, läheb roheliseks küll, aga tegemist ei ole okste vaid vesivõsudega, mis kinnituvad pindmiselt ega oma sidet lülipuiduga. Sellised ohtlikud „oksad” moodustavad tihedaid puntraid lõikekoha ümbrusesse ning hiljem hakkavad ükshaaval murduma. Eemaldatud suure lehemassi fotosünteesitud energiat need vesivõsud aga ei suuda toota ning puu aeglane surm on kindlustatud.
