Vanad pargipuud

Vanad pargipuud

Ainuküksi see, et tegemist on vana puuga ja ta on teistes kõrgem ning tüvi maapinnal tundub väga jäme olevat, ei tähenda et puu kujutaks endast ohtu. Vanade pargipuude hooldusvajaduse määrab paljuski selle puu kasvukoht. Kui puu kasvab pargi sellises osas, kus puuduvad käiguteed, läheduses pole hooneid ega parkivaid autosid, siis puu langetamine võiks olla viimane valik. Samuti ei tasu kiirustada kuivanud okste eemaldamisega. Kui inimeste sattumine sellise puu alla on pigem erand kui reegel, siis mõistlik oleks lasta puul elada oma elu seal. Sellised puud pakkuvad pesitsuspaika lindudele ja sitikatele-satikatele ning paljudele muudele väikeeluvormidele.

Selgeteks ohumärkideks ohtlikul puul on juba murdunud aga veel võras püsivad oksad või lausa haru. Ohtlikuks võib pidada ka püsivalt viltu vajunud puud, mille juurekaela läheduses on märgata pinnasekerget.

Vana puu võiks lasta arboristil üle vaadata iga 4..5 aasta tagant ning hinnata selle käigus puu ohutust ja seisukindlust. Hoonete läheduses, sõidu- ja käiguteede ning parklate kohale laiuvate võradega puid tuleks hinnata karminate kriteeriumite järgi ning sagedamini.

Puu sees on õõnsus. Mis sellega teha?

Vana puu see olevate õõnsustega pole vaja midagi teha vaid hoida sellisena nagu on. Lubamatu oleks neid kuidagi kinni plommima hakata telliste, betooni või ehitusvahuga. Igasugune õõnsuste sulgemine tähendaks selles niiskusreziimi muutust halvemuse suunas, mis toob kaasa puitu lagundavatele seentele oluliselt parema paljunemise keskkonna. Kui puu õõnsusele on maapinnalt ligipääs, siis tasuks aegajalt sellest eemaldada kuivanud lehed ja inimtekkeline prügi.

Ka juurekaelalt harunevate puude korral, kui harude vahele on tekkinud „kauss”, mis aegajalt täitub veega, ei ole vaja sinna sekkuda aukude puurimise või pealt kinni katmisega. Kuna seentele meeldib suhteliselt stabiilne niiskusreziim, siis just kinni katmisega me soodustame nende paljunemist. Seened ei suuda elada ega paljuneda vee all ning aegajalt „kaussi” kogunev vesi just pärsib seente arengut.

Selleks, et vältida puuõõnsuste teket, tasuks järgida lihtsaid tõdesid:

  • lõigata ei tohiks suuri lõikepindu jätvaid harusid
  • okste lõikamisel tüvelt ei tohi jätta tüükaid, mis on seene eostele heaks sissepääsuks puu lülipuidule
  • mitte vigastada puu koort
  • kaitsta puu juuri vigastuste eest

Enne kui puu langetamine mõttesse tuleb, tasuks kindlasti väärtusliku puu korral kaaluda hoolduslõikusega võra vähendamist ja toestus-sidumist.